Vanemlik armastus on üks maailma tugevamaid jõude. See on tingimusteta hool, soov kaitsta ja hoida oma last kõige halva eest. Sageli tähendab see ka seda, et vanem annab endast kõik — loobub oma vajadustest, pingutab viimase piirini, püüab lapse elu võimalikult sujuvaks ja rõõmsaks muuta ning kaitsta teda iga eksimuse eest.
Aga mis juhtub siis, kui armastus muutub piirituks?
Kui me püüame lapsele pakkuda ainult meeldivaid kogemusi, võtta ära kõik takistused ja raskused, jääb laps ilma võimalusest õppida ise toime tulema, ise oma emotsioone reguleerima ja ise vastutust võtma. See võib muuta lapse ärevaks ja ebakindlaks.
Piirideta armastus võib tekkida headest kavatsustest: soovist olla parem vanem kui olid oma vanemad, hirmust lapse pettumuse või viha ees või lihtsalt väsimusest pidevalt võidelda. Ent laps, kes kogeb, et kõik on lubatud, võib sisimas tunda end segaduses ja üksikuna. Kui vanem ei juhi olukorda, peab seda tegema laps – ja see on tema jaoks liiga suur koorem. Sageli ilmneb see hiljem: laps ei suuda taluda pettumust, ootab, et teised tema eest vastutaksid, või ei tunne piiri enda ja teiste vajaduste vahel.
Miks laps vajab piire?
Laps, kes kasvab selgete ja järjekindlate piiridega peres, tunneb end turvalisemalt. Piirid aitavad tal mõista, kuidas maailm toimib ja mida teistelt oodata.
Kui vanem ütleb rahulikult, kuid kindlalt “ei”, annab ta lapsele sõnumi:
“Ma hoolin sinust nii palju, et ei lase sul teha midagi, mis sulle kahju teeb.”
Piirid ei ole armastuse vastand. Vastupidi – piirid on armastuse nähtav vorm.
Need näitavad lapsele, et tema vanem on kohal, juhib olukorda ja hoiab maailma koos isegi siis, kui laps ise veel ei oska.
Piirid kasvavad koos lapsega
Piirid ei ole midagi, mis on kivisse raiutud. Need on elavad ja muutuvad koos lapse vanuse, arengu ja oskustega. Hea vanem ei hoia piire kinni jõuga, vaid avardab neid järk-järgult – nii, et laps saaks õppida iseseisvust ja vanematest eraldumist turvaliselt.
Väikelaps vajab väliseid piire – konkreetseid ja selgeid juhiseid.
“Seda sa ei tohi puudutada.”
“Nüüd on aeg magama minna.”
Selles vanuses laps vajab tunnet, et maailm on hoitud ja et vanem on see, kes otsustab.
***
Koolilaps hakkab juba arutlema ja katsetama. Siin muutub oluliseks selgitamine ja kokkulepete sõlmimine.
“Kui sa soovid sõpradega õues olla, lepime kokku, mis ajaks sa koju tuled.”
“Enne kui lähed mängima, teeme kodutööd ära – siis on sul mõlemaks aega.”
Piirid on alles, aga laps saab väikestes annustes vastutust ja valikuvabadust.
***
Teismeline vajab piire kõige enam just siis, kui ta neid kõige enam vaidlustab.
See on loomulik – piiride testimine on osa iseseisvumisest. Vanema ülesanne on jääda rahulikuks ja järjekindlaks, kuid ka valmis kuulama ja arvestama lapse arvamusega.
“Ma usaldan sind, aga tahan, et me räägiksime läbi, kuidas sa saad ohutult peolt koju.”
“Sa tahad rohkem vabadust – räägime, mida see sinu jaoks tähendab ja mida sa vajad, et ma sind usaldaksin.”
***
Kui piirid avarduvad turvaliselt ja järk-järgult, saab laps õppida iseseisvust ilma vanematest täielikult eemaldumata.
See on turvaline eraldumine vanematest – ettevalmistus astumaks ühel päeval iseseisvalt täiskasvanu maailma. Laps tunneb, et võib minna oma teed, teades, et vanemate toetus jääb alles, kui ta seda vajab.
Kuidas leida tasakaal?
Terve suhe lapsega seisneb kahe jõu tasakaalus: armastus ja piirid.
Armastus annab soojust, seotust ja kuuluvustunnet. Piirid annavad selgust, suunda ja turvatunnet.
Kui üks neist puudub või on tugevalt ülekaalus, tekib tasakaalutus:
-
- ainult piirid ilma armastuseta -> lapses tekib hirm ja vastuhakk
- ainult armastus ilma piirideta -> lapses tekib segadus ja ebakindlus
Laps ei vaja täiuslikku vanemat, vaid piisavalt head vanemat.
Sellist, kes suudab lapse tundeid vastu võtta, kuid samas jääda kindlaks.
Kes ütleb:
“Ma mõistan, et sa oled pahane, aga ma ei luba, et sa viskad asju.”
“Ma näen, et sa tahad veel multikat vaadata, aga nüüd on uneaeg.”
“Ma armastan sind nii palju, et ma ei lase sul veel kõike ise otsustada.”
Just järjekindlus ja rahulik hoiak aitavad lapsel tunda, et maailm on turvaline ka siis, kui ta ise on segaduses.