Me ei astu lähisuhetesse tühja lehena. Iga partnerlus, vanemlus- või peresuhe kohtub meie varasemate kogemustega – sellega, kuidas meid hoiti, kuulati või vaikiti, kuidas tundeid väljendati või neid ei väljendatud mingi hinna eest. Need on põlvkondadeülesed mustrid, mis ei ela meis üksnes mälestustena, vaid mõjutavad meid igapäevaselt. Varasem kogemus määrab selle, kuidas me loome lähedust, […]

Vanemlik armastus on üks maailma tugevamaid jõude. See on tingimusteta hool, soov kaitsta ja hoida oma last kõige halva eest. Sageli tähendab see ka seda, et vanem annab endast kõik — loobub oma vajadustest, pingutab viimase piirini, püüab lapse elu võimalikult sujuvaks ja rõõmsaks muuta ning kaitsta teda iga eksimuse eest. Aga mis juhtub siis,

Kui mõtleme perekonnale, siis enamasti kujutame ette inimesi, kes elavad koos ühe katuse all – ema, isa, lapsed, vahel ka vanavanemad. Aga peret võib vaadata ka kui süsteemi, kus kõik liikmed on omavahel seotud nagu hammasrattad ühes kellamehhanismis. Kui üks hammasratas liigub, liiguvad ka teised. Kõik mõjutavad kõiki Perekonnas ei juhtu midagi “ühe inimese sees”